Hooldustehnikute nõuanded

Foorumites, FB-gruppides jms ilmub üha enam küsimusi stiilis: „vaadake katla töögraafikut, öelge, kas kõik on korras?”.

Esimene asi, mis hooldustehnikule pähe tuleb: „vabandust, liiga vähe andmeid”.

Selleks et öelda, kas katel (õigemini kogu paigaldis) töötab korralikult, peame teadma, mida me kütame ja millise võimsusega katlaga on tegemist. Hoonele „täpselt” valitud katel (katla maksimaalne võimsus on valitud hoone maksimaalse vajaduse järgi) peaks töötama teisiti kui ülemõõdetud katel (katla maksimaalne võimsus on palju suurem kui hoone maksimaalne vajadus). Tegelikkus näitab, et nii paigaldajad kui ka investorid kardavad „täpselt” valitud katlaid ja enamik katlamaju, millega hooldustehnikud kokku puutuvad, on katlamajad „veidi” liiga suurte katlatega. Kas see on suur probleem? Absoluutselt mitte!

Me lihtsalt ei tohi unustada sobivat juhtimist, mis „taltsutab metsalise, et ta nii palju ei sööks”. Räägime ruumitermostaadist (regulaatorist). Termostaat ja veidi paigaldaja või hooldustehniku teadmisi ning kõik võib olla kontrolli all – katel töötab siis, kui vaja, ja tema (näiliselt) liiga suur võimsus on hoopis eelis, tänu millele suudab katel pärast pikemat seiskumist kiiresti temperatuuri saavutada.

Siin on näide: 130 m2 maja, hästi soojustatud, ehitatud uute standardite järgi, põrandaküte. Paigaldatud 16 kW katel. Palja silmaga on näha, et katla nimivõimsus on liiga suur – isegi soojustamata hoone standardeid arvestades (100 W/m2) on see liiga palju, ning meil on tegemist hoonega, mille maksimaalne vajadus peaks eeskirjade järgi olema 40 W/m2. Kahjuks ei pakkunud paigaldaja kliendile mingit juhtimist peale küttekontuuri temperatuuri reguleerimise (termostaatilised segamisventiilid).

Pildil number 1 näeme näidisgraafikut katla tööst ühe ööpäeva jooksul. Öelda, et hästi ei läinud, oleks vähe öeldud. Katel süttis ööpäeva jooksul mitu korda – kuumenes kiiresti üle, kustus, seejärel langes katla temperatuur taas ja katel kordas seda tsüklit kümmekond, isegi üle kahekümne korra ööpäevas. Tagajärjeks oli suur kütusekulu ja süütepulga kiirem kulumine – ja just süütepulga rikete tõttu jõudis meie hooldusteenistus kliendi juurde. Üle 6000 süüteoperatsiooni pooleteise aasta jooksul. Klient oli teadlik, et asjad ei ole hästi, ja teda termostaadi ostmiseks ja paigaldamiseks veenma ei pidanud kuigi palju argumente esitama.

Pildil number 2 on näha tulemus: kaks süütekorda ööpäevas, sujuv rahulik töö, kustutamine, seisak. Nii töötab põrandakütte korral termostaadiga katel. Radiaatorite puhul oleks süütekordi ilmselt veidi rohkem, kuid ikkagi oleks parem – temperatuur kodus kontrolli all, väiksem kütusekulu, vähem süütekordi.

PellasX-i hooldusteenistus soovitab!

Link PellasX-i termostaatidele: https://pellasx.com/et/produkty-et/room-control-2-et/